Ennule Jaanadest
On näiteks üldteada, et kui jaanalind kohkub, siis peidab ta pea liiva sisse. Tegelikult ta ei peida ennast - ta annab hoopis järsu ja ühemõttelise signaali oma poegadele, kes on munade sees või siis rohus peidus. Vaatame aafrika jaanalinnu näitel, milline on järglastest hooliv vanemlik käitumine ehk lõimetishoole. Üle kahe meetri pikkune isane - imeilus suur lind, kelle must kere moodustab valgete
tiibadega mõjuva kontrasti -, tantsib ja enda meelest ka laulab (mõnevõrra kähisevalt), meelitades kohale emalinde. Tantsust lummatud emased tulevad ja munevad vastavalt ettevalmistatud aukudesse jaanalinnuisandale mõned munad. Mis saab edasi?
Kui neid mune on juba 40-50 või koguni 60-80, siis otsustab jaanalinnuisand, et selleks hooajaks aitab ja hakkab munade eest hoolitsema, teda aitab sealjuures domineeriv emalind. Emalind hoolitseb munade eest peamiselt päeva ajal. Öösel jaanalinnupaar soojendab mune ja päeval jahutab neid, hoides temperatuuri stabiilse, et lapsed munade sees saaksid korralikult areneda. Varsti jõuab kätte aeg, mil lapsed on peaaegu valmis ja juba triibulised - küll päris väikesed ja üleni märjad, aga üsna jaanalinnu moodi ja suhteliselt tugevate jalgadega. Muidugi on nad muna sees kägaras, kuid liikumisvõimelised. Jaanalinnu muna on nii suur, et küps poeg saab selle sees jalgu liigutada.
Kui isalind näeb silmapiiril inimest (ta näeb kaugele, ta elab ju avamaastikul), siis peab ta kiiresti lastele signaali andma: peitu! kiiresti laiali! kähku! Ta teeb sukeldumisliigutuse, pannes pea järsult vastu maad seal, kus on munad ja munade sees tema sõnakuulelikud lapsed. Ta teatab nendele midagi, pojad munades hakkavad siputama ning munad veerevad laiali - hästi kaugele laiali. Tulemuseks on see, et kui inimene või mõni teine kiskja tuleb, leiab ta 20 muna, leiab 30 muna, kuid kõiki kaheksatkümmet ta ikka ei leia. Nii et see vana anekdoot, kus loomaaias jaanalinnu puuri peal on hoiatus: „Palun lindu mitte hirmutada! Puuri põrand on betoonist!" ei pea paika. Jaanalind ei ole rumal. Tema pojad aga tõepoolest käituvad - ning vägagi intensiivselt ja ägedalt - juba mitu päeva enne koorumist.
tiibadega mõjuva kontrasti -, tantsib ja enda meelest ka laulab (mõnevõrra kähisevalt), meelitades kohale emalinde. Tantsust lummatud emased tulevad ja munevad vastavalt ettevalmistatud aukudesse jaanalinnuisandale mõned munad. Mis saab edasi?
Kui neid mune on juba 40-50 või koguni 60-80, siis otsustab jaanalinnuisand, et selleks hooajaks aitab ja hakkab munade eest hoolitsema, teda aitab sealjuures domineeriv emalind. Emalind hoolitseb munade eest peamiselt päeva ajal. Öösel jaanalinnupaar soojendab mune ja päeval jahutab neid, hoides temperatuuri stabiilse, et lapsed munade sees saaksid korralikult areneda. Varsti jõuab kätte aeg, mil lapsed on peaaegu valmis ja juba triibulised - küll päris väikesed ja üleni märjad, aga üsna jaanalinnu moodi ja suhteliselt tugevate jalgadega. Muidugi on nad muna sees kägaras, kuid liikumisvõimelised. Jaanalinnu muna on nii suur, et küps poeg saab selle sees jalgu liigutada.
Kui isalind näeb silmapiiril inimest (ta näeb kaugele, ta elab ju avamaastikul), siis peab ta kiiresti lastele signaali andma: peitu! kiiresti laiali! kähku! Ta teeb sukeldumisliigutuse, pannes pea järsult vastu maad seal, kus on munad ja munade sees tema sõnakuulelikud lapsed. Ta teatab nendele midagi, pojad munades hakkavad siputama ning munad veerevad laiali - hästi kaugele laiali. Tulemuseks on see, et kui inimene või mõni teine kiskja tuleb, leiab ta 20 muna, leiab 30 muna, kuid kõiki kaheksatkümmet ta ikka ei leia. Nii et see vana anekdoot, kus loomaaias jaanalinnu puuri peal on hoiatus: „Palun lindu mitte hirmutada! Puuri põrand on betoonist!" ei pea paika. Jaanalind ei ole rumal. Tema pojad aga tõepoolest käituvad - ning vägagi intensiivselt ja ägedalt - juba mitu päeva enne koorumist.
- Aleksei Turovski, "Loomult Loom"
posted by ktln @ 9:02 AM
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home